Risti raamatukogu asutati aastal 1922 kohaliku algkooli juurde.

Kooli juhataja Eugenie Fuks oli tuntud ärksa koolmeistrina, kes peale oma õpilaste ka ümbruskonna rahvale vaimuvalgust jagas.  Raamatuid osteti ja saadi annetustena. Kogu oli väike ja mahtus kenasti tavalise riidekapi suurusesse kappi. Raamatute kogumise, ostmise ja laenutamisega tegeles proua Fuks isiklikult.

1927. aastal asutati Risti Majandusühistu kultuuriosakond, kes suutis luua hästikorrastatud lugemislaua.

1930. aastal sai Risti algkooli juhatajaks Armanda Tutt, kelle eestvõtmisel asutati Lääne- Risti Haridusselts. Seltsi liikmed  korraldasid koolimajas piduõhtuid ja osa saadud tulust läks raamatute ostmiseks.

Raamatukogu kolis 1930. aasta alguses koolimajast Risti Ühispanga teisele korrusele, lasteraamatud jäid kooli. Raamatukoguhoidja töö võttis enda kanda pangametnik Richard Nael, kes laenutajatöö eest tasu ei saanud. Lugemislaud oli avatud argipäeviti üheksast kolmeni, lugejaid oli 70-80 ringis ja raamatuid 309 (eesti-, saksa- ja venekeelsed)

Raamatukogul oli ette nähtud „tarvitamise kord“. Tähtsal kohal oli ka raamatukogu üldnimestki, milles sai kõik raamatud süsteemi järgi ära liigitada.

Kõigil Risti raamatusõpradel oli suurepärane võimalus laenutada kaasa tolleaegseid  menusarju nagu „Nobeli laureaadid“, „Põhjamaade romaan“ ja „Looduse kuldraamat“.

1937. aastal viidi raamatukogu taas koolimajja ja laenutama hakkas Risti algkooli juhataja abikaasa Arne Kerik

Nõukogude okupatsiooni algus 1940. aastal tõi suuri muudatusi raamatukogu ellu. Likvideeriti Risti Haridusselts ja uuele võimule ebasobivad raamatud hävitati.

Uueks raamatute laenutajaks sai Risti pioneeride juht Fedja Madisson.

Saksa okupatsiooni ajal juhatas raamatukogu taas Arne Kerik, nüüd läksid raamatukogust likvideerimisele nõukogude ajal ilmunud teosed.

Pärast sõda said huvilised jälle raamatuid lugemas käia, siis juba Piirsalu valla Risti raamatukogus.

Raamatukoguhoidjana asus tööle Villem Kruusvee, nõukogude korrale omaselt pidi raamatukogutöötaja aktiivselt tegelema agitatsioonitööga – „rahva harimisega“.

Oma ajaloo jooksul on  raamatukogu Ristil paiknenud väga erinevates hoonetes ja seda on juhatanud mitmed inimesed

Tänu Harald Luhalaidi mälestustevihikule, kus ta muu Risti kultuurielu kõrval ka raamatukogu ajalugu talletas sai see lühike lugu kirja pandud.

2010 koliti Risti raamatukogu Risti põhikooli ruumidesse. Samal aastal ühinesid küla- ja kooliraamatukogu…üks ajaring sai täis ja raamatukogu on jälle kooliga ühe katuse all

Kel rohkem huvi Risti raamatukogu ajaloost lugeda, siis „Risti raamatu“ II osas on Krista Kumbergi artikkel “Raamatukogu rännuteed ajas ja ruumis“ .

Viimase paarikümne aasta tegemistest saab pikema ülevaate Risti raamatukogu kroonikat sirvides.

Risti raamatukogu sünnipäeva tähistame 04.11.2022 kell 16.00 Risti Kultuurikeskuse saalis.

Külla tulevad muusikud Kristiina Ehin ja Silver Sepp

 Olete kõik oodatud!

Varje Jaer-Eer

Risti raamatukoguhoidja