Raamatulapsed kevadel 2017

apr 5, 2017 | Oru blogi, Risti blogi, Taebla blogi

Lääne-Nigula valla Raamatulapsed on Lääne-Nigula valla – Oru, Risti, Taebla ja Palivere raamatukogude lugemisprojekt valla lasteaedade ja algklassilaste juhatamiseks raamatumaailma, ja laste lugemisharjumuse kujundamiseks.

Raamatukogude kevadhooajal soovime kutsuda Lääne-Nigula valla raamatukogudesse:

Eesti bioloogi, õpetaja ning lastekirjaniku Juhani Püttsepa, kelle sulest on ilmunud paarkümmend mitmes vanuses lastele kirjutatud jutu- ja aimeraamatut, mida peetakse parimas mõttes kogupereraamatuteks ning käsitlevad meie igapäevelu filosoofiliselt ja kaasakiskuvalt.

Mitmekordse Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhinna saaja, lasteajakirjade Täheke ja Hea Laps kauaaegse kaastöölise, luuletaja ja karikaturisti Ilmar Trulli, keda peetakse üheks säravamaks ja isikupärasemaks eesti lasteluuletajaks läbi aegade. Äsja on Ilmar Trullilt ilmunud mahukas kogumik “Rähni ravi”, mis on veel üks põhjus paljudest, miks peaks Lääne-Nigula valla lapsed kohtuma just Ilmar Trulliga.

Wimbergi (kodanikunimega Jaak Urmeti), kes on kirjutanud proosat, luulet ja näidendeid nii lastele kui suurtele, avaldanud arvustusi ja esseesid peamiselt kirjanduslikel teemadel, tegutsenud TV lastesaadete stsenaristina ja telesarjade tõlkijana, olnud mitme emakeeleõpiku kaasautor.

Samas programmis eelmisel kevadel Taebla lastega juba kohtunud Kertu Sillaste, kes on Lastekirjanduse Keskuse kunstikambri juhendaja ja raamatuillustraator, raamatu “Pannkoogiraamat” autor ja illustraator. Kertu mullune kohtumine Taebla raamatukogus, kus meisterdati ning loeti ette, kulges toredas ja lapsi kaasavas vaimus ning tekitas soovi tuua Kertu kohtuma koolieelikutega ka teistesse Lääne-Nigula valla raamatukogudesse.

Ajaloojutud raamatukogudes

apr 5, 2017 | Oru blogi, Risti blogi, Taebla blogi

Kohtumisürituste sari „Ajaloojutud“ toob Hasartmängumaksu Nõukogu toel Lääne-Nigula valla raamatukogude lugejatega kohtuma ajalugu käsitlevate raamatute autorid ja ajaloolased. Ürituste sarja eesmärk on edendada ajalooteadmisi, väärtustada ajaloopärandit, vahendada ajaloolase vaadet meie tänase elu sündmustele; anda võimalus arutleda koos teadlasega ajaloo sõlmküsimusi ning seostada ühiskonnas toimuvaid protsesse ning arenguid läbi ajalooliste näidete tänapäeva eluga, analüüsida minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Lääne-Nigula valla raamatukogude ajalooteemaliste ürituste sarjas kutsume ajaloolasi tutvustama oma teoseid ning filosofeerima kaasaja sündmuste teemal ajaloolase vaates.

Ürituste sarjaga „Ajaloojutud“ on raamatukogudesse esinejatena kutsutud:

Ajaloo populariseerija David Vseviov – Eesti tuntumaid ajaloolasi, kes on kogunud tuntust pikkade ajalooalaste referaadisarjadega Eesti Raadio programmides ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses, mitme ajalooraamatu autor ning arvamusliider. David Vseviov on öelnud, et kuigi ükski eriala ei anna iseenesest eeliseid ega miinuseid, tulevad ajalooteadmised ikkagi kasuks: „Teadmisi ühiskonna minevikust on vaja, et mõista, kuidas ühiskond toimib täna ja homme.” David Vseviov on palutud esinema Palivere raamatukokku.

Imbi Paju on ajalooraamatute autor, ajakirjanik ja filmirežissöör. Imbi Paju raamat “Tõrjutud mälestused” on saanud Soomes bestselleriks ning olnud Rootsi gümnaasiumide “Elava ajaloo” õppeprogrammi soovitusnimestikus. Koostöös kirjanik Sofi Oksaneniga on Imbi Paju avaldanud küüditamise 60. aastapäeva puhul artiklikogumiku “Kõige taga oli hirm. Kuidas Eesti kaotas oma ajaloo ja kuidas see saadakse tagasi.” Teos sai 2009. aastal Helsingin Sanomat kriitikutelt tunnustuse kui enim tähelepanu saanud teatmeteos. Imbi Paju on palutud esinema Risti raamatukokku.

Lauri Vahtre on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana ja kooliõpikute (kaas)autorina. Lauri Vahtre sulest on ilmunud mitmeid Eesti Nõukogude perioodi käsitlevaid mälestus- ja ajalooraamatuid, ka ilukirjandust ja luulet. Lauri Vahtre on palutud esinema Taebla raamatukokku.

Lääne-Nigula valla raamatukogude jõulud

dets. 8, 2016 | Oru blogi, Risti blogi, Taebla blogi

Tule külma käest sooja ja mõnusasse raamatukokku!

Ka Lääne-Nigula valla raamatukogudes on käes meeleolukas jõulukuu – meisterdatakse jõulupärgi ja -ehteid, loetakse lastele ette jõululugusid, räägitakse jõulukommetest ja -tavadest, väljas on jõuluteemalised näitused, osaleme käsitöölaadal.

Tere tulemast meie erilistesse raamatukogudesse!

Kohtumine autoriga: Raivo Kalle – “Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani”

okt 25, 2016 | Taebla blogi

Kohtumisürituste sari „Loodustargad raamatud“, mis sai Hasartmängumaksu Nõukogu toel alguse eelmisel kevadel, alustab sel sügisel taas, et tuua Lääne-Nigula valla nelja raamatukogu lugejatega kohtuma Eesti loodus- ja pärimusraamatute autoreid ja asjatundjaid. Üritustesarja eesmärk on populariseerida loodust ja pärimuskultuuri, edendada keskkonnaharidust, kujundada väärtushinnanguid, tõsta loodusteadlikkust ja pärimushuvi.

3. novembril kohtub Taebla raamatukogu lugejatega etnobotaanik Raivo Kalle, kes on „Rohelise Eesti“ sarjas ilmunud raamatu „Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani“ üks autoritest. Raamat käsitleb põnevalt Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu vastates küsimustele: mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale heidetud ja millised uued taimed asemele tulnud.

Raivo Kalle sõnul on umbrohi aianurgas mitte õnnetus vaid õnn ning võib nii ravida kui kõhtu täita. Laialt levinud toidutaimed võisid omal ajal olla suure nälja peletaja rollis, väga sageli mõne haiguse leevendajaks, ravijaks või maitseandja rollis. Täna äratavad neidsamu taimi uuele moodsale elule üles aga nii Eesti restoranide tippkokad kui koduse toidu fanaatikud.

Gurmeerestoranide Gloria ja Egoist omaniku ja Eesti kulinaarse kunsti arendaja Dmitri Demjanov sõnul on oma juurte juurde tagasi pöördumine gastronoomias praegu moes ja seepärast kulub selline raamat igale tippkokaks pürgijale marjaks ära. “Maailma parima restorani pendel, mis oli Hispaanias, on nüüd üle läinud Taani, aga Taanis on nii, et parimates restoranides läheb kogu köök ühel päeval nädalas metsa ja korjab terveks nädalaks maitsetaimi, millega nad saavad öelda oma Taani maitsete sõna sekka,” sõnas Demjanov.

Taebla raamatukogus juhatab huvilised teemasse kirjandusnäitus “Söödav mets” Eesti maitse- ja toidutaimedest, mis on koostatud koostöös Haapsalu Keskraamatukoguga.

Tere tulemast raamatukokku!

raivo_kalle

Loodustarkus raamatust sügisel 2016

okt 19, 2016 | Oru blogi, Risti blogi, Taebla blogi

Kohtumisürituste sari „Loodustargad raamatud“, mis sai Hasartmängumaksu Nõukogu toel alguse eelmisel kevadel, alustab sel sügisel taas, et tuua Lääne-Nigula valla nelja raamatukogu lugejatega kohtuma Eesti loodus- ja pärimusraamatute autoreid ja asjatundjaid. Üritustesarja eesmärk on populariseerida loodust ja pärimuskultuuri, edendada keskkonnaharidust, kujundada väärtushinnanguid, tõsta loodusteadlikkust ja pärimushuvi.

Idee kutsuda just loodus- ja pärimusraamatute autoreid on tekkinud Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis toimuvate Looduse Omnibussi harivate loodusõhtute eeskujul, mis koguvad traditsiooniliselt rohkelt publikut. Ka kevadised kohtumised Lääne-Nigula valla raamatukogudes Mikk Sarve, Kristel Vilbaste, Marko Kalduri ning Tiit Leitoga näitasid, et loodus, loodushoid, loodusega kooskõlas elamine ja pärimuskultuur on Eesti inimestele südamelähedased teemad, need kõnetavad ning toovad inimesed kohale.

Sel sügisel soovime kutsuda raamatukogudesse taas autoreid, kes kirjutavad Eesti loodusest ja pärimuskultuurist.

Raivo Kalle on „Rohelise Eesti“ sarjas ilmunud raamatu „Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani“ üks autoritest. Raamat käsitleb põnevalt Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu vastates küsimustele: mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale heidetud ja millised uued taimed asemele tulnud.

Võimaluse paremini tunda kodukanti annab kohtumine Tiit Hundiga Loodumuuseumist. „Lääne-Eesti teejuhi“ autor, eesti zooloog ja loodusfotograaf käsitleb oma raamatus nii maastikke kui üksikobjekte, mis Lääne-Eesti eriliseks ja omanäoliseks teevad.

Ahto Kaasik on looduslike pühapaikade tutvustaja ja rahvapärimuse uurija. Tema värskelt raamatukogudesse jõudnud raamat „Põlised pühapaigad“ annab sissevaate Eesti pühapaikade mitmekesisesse ja põnevasse maailma. Autori sõnul peaksime maastikul matkates ja muul moel toimetades teadma, kus asuvad hiied ja teised looduslikud pühapaigad ning teadma pühapaikade tähendust ja lugu. Vaid nii saame neid hoida ja ammutada sealt vaimujõudu ja tervist.

Ornitoloog ja looduskaitsja Tarvo Valkerilt on „Rohelise Eesti“ sarjas ilmunud raamat „Eesti röövlinnud“ ning kohe ilmumas raamat „Eesti lindude ränne“. Tarvo Valkeri sõnul on tehnoloogiliste võimaluste uuenemine, üha kasvav harrastuslinnuvaatlejate arv ning liigirikkuse väärtustamine aidanud kaasa positiivsele mõtlemise muutmisele ja toonud uue etapi Eesti loodushoius. Siiski tuleb Tarvo Valkeri sõnul pidevalt pingutada, et kaitsta meie looduslikku elurikkust ja tervendada inimese mõtlemist ja arusaamu looduskoosluste terviklikkusest.

Tere tulemast raamatukokku!

Laste lugemisjooga Taebla ja Palivere raamatukogus

okt 2, 2016 | Taebla blogi

lugemisjooga

Lääne-Nigula valla Raamatulapsed on Lääne-Nigula valla – Oru, Risti, Taebla ja Palivere raamatukogude algatus valla lasteaia ja koolilaste juhatamiseks raamatumaailma. Raamatulaste programm sai alguse kevadel 2016, kui meie raamatukogusid külastasid Kultuurkapitali toel lastekirjanikud Kertu Sillaste, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Oll.

Sel sügisel toimuvad Kultuurkapitali toel raamatulaste programmis Taebla ja Palivere raamatukogudes lugemisjooga tunnid ning koolitused lasteaiaõpetajatele. Lugemisjooga näidistunnid ja koolitused raamatukogudes viib läbi Maili Liinev Eesti Lugemisühingust.

Lugemisjooga on uus, põnev ja mänguline meetod, mis ühendab lastejooga ja lugemise algõppe. Eesti Lugemisühingu koolitaja Maili Liinevi sõnul õpivad lapsed kõige paremini lugema läbi loovuse, mängu ja igapäevaelu ning üks hea viis lapsele lugemishuvi tekitamiseks on teha seda läbi liikumise, lugemismängude ja lugudejutustamise. Lugemisjoogas toimub tähtede õpetamine ning huvi tekitamine lugemise, raamatute ja kirjutamise vastu, mänguliselt. Koolitustunnis lasteaiaõpetajatele käsitletakse lugemisoskuse arengut lasteaias, liikumismänge tähtede õppeks ja lugemisoskuse arendamiseks ning loovmänge lugemishuvi tõstmiseks.

Raamatulaste sügishooaeg 2016

okt 2, 2016 | Oru blogi, Risti blogi, Taebla blogi

Lääne-Nigula valla Raamatulapsed on Lääne-Nigula valla – Oru, Risti, Taebla ja Palivere raamatukogude algatus valla lasteaia ja koolilaste juhatamiseks raamatumaailma. Raamatulaste programm sai alguse kevadel 2016, kui meie raamatukogusid külastasid Kultuurkapitali toel lastekirjanikud Kertu Sillaste, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Oll.

Sel sügisel saabub selle programmiga meie valla koolilastele esinema kirjanik Ilmar Tomusk, kes kohtub Oru ja Taebla lastega Oru valla saalis 12. oktoobril ning Mikä Keränen, kes esineb Lääne-Nigula vallas Palivere koolisaalis, kuhu tulevad teda kuulama meie valla lapsed ka Risti koolist (seejärel suundub Mika esinema Haapsalu Lasteraamatukokku) ning toimuvad laste lugemisjooga tunnid ja koolitused lasteaiaõpetajatele Taebla ja Palivere raamatukogus.

Loe rohkem:

Mika Keränen külas Palivere ja Risti lastel

Ilmar Tomusk külas Oru ja Taebla lastel

Laste lugemisjooga Taebla ja Palivere raamatukogus

Ilmar Tomusk külas Oru ja Taebla lastel

okt 2, 2016 | Oru blogi, Taebla blogi

tomusk

Lääne-Nigula valla Raamatulapsed on Lääne-Nigula valla – Oru, Risti, Taebla ja Palivere raamatukogude algatus valla lasteaia ja koolilaste juhatamiseks raamatumaailma. Raamatulaste programm sai alguse kevadel 2016, kui meie raamatukogusid külastasid Kultuurkapitali toel lastekirjanikud Kertu Sillaste, Jaanus Vaiksoo ja Sulev Oll.

Sel sügisel saabub selle programmiga meie valla koolilastele esinema kirjanik Ilmar Tomusk, kohtub Oru ja Taebla lastega Oru valla saalis 12. oktoobril.

Ilmar Tomusk on sündinud 28. juunil 1964. aastal Tallinnas. Aastatel 1971–1982 õppis Tallinna 32. Keskkoolis ning 1989. aastal lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. 2002. aastal kaitses Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis doktorikraadi haldusjuhtimises. Ilmar Tomusk töötab alates 1995. aastast Keeleinspektsiooni peadirektorina.

Ilmar Tomuski sulest on ilmunud raamatud:

Algaja ajaränduri seiklused (Tammerraamat, 2016)
Amanda patsid (Tammerraamat, 2016)
Digipöörane kool (Tammerraamat, 2015)
Kriminaalne pangapresident: kriminalistid on tagasi (Tammerraamat, 2015)
Rasmuse vuntsid (Tammerraamat, 2015)
Kriminaalne suvevaheaeg: kuuenda A kriminalistid (Tammerraamat, 2014)
Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass: seitsmenda A kriminalistid (Tammerraamat, 2014)
Nuustik (Tammerraamat, 2014, 2015)
Volli läheb tööle (Tänapäev, 2014)
Kriminaalne koolipapa: viienda A kriminalistid (Tammerraamat, 2013, 2015)
Kriminaalsed viineripirukad: neljanda A kriminalistid (Tammerraamat, 2013, 2014)
Mauno saladuslik kadumine: väga kriminaalne lugu (Tammerraamat, 2013, 2015)
Volli kasvab suureks (Tänapäev, 2013, 2016)
Kolmanda A kriminalistid (Tammerraamat, 2012, 2014, 2015)
Inglid kuuendas B-s (Tammerraamat, 2011, 2013, 2015)
Volli vanad vigurid (Tänapäev, 2011, 2015)
Lõpuaktus (Tammerraamat, 2010, 2013, 2015)
Pöörane puhkus Parakatkus (Tammerraamat, 2010)
Vend Johannes (Tänapäev, 2009, 2013)
Tere, Volli! (Tänapäev, 2007, 2010, 2012, 2014, 2016)

Loe veel:

Vikipeedia

Tomusk haarab ideid jooksu pealt ja unestki

Ilmar Tomusk – inimene, kes meeldib lastele

Nukitsa konkursi võitjad on Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits

Järje Hoidja auhinna saab Ilmar Tomusk

Helja Heldema luuleõhtu

sept 20, 2016 | Taebla blogi

Tallinna Pedagoogilises Instituudis algklassi- ning emakeele ja kirjanduse õpetajaks õppinud Helja Heldema on töötanud Paliveres algkooli juhatajana, ning Taeblas ja Orul emakeele, kirjanduse ning geograafia õpetajana, ta on Taebla talurahvamuuseumi asutajaliige ning olnud pikalt muuseumi juhataja. Helja on Koela küla Jaanuse talu perenaine.

Oma esimese luuletuse kirjutas ta 6 aastaselt ning on luuletanud igal eluperioodil. Kõige viljakam on olnud aeg peale 60. eluaasta täitumist. Helja Heldema luuletusi on avaldanud Õpetajate Leht ning kõik oma ilmumata luuletused on autor kogunud kirjutusmasinal trükitud iseköidetud vihikutesse koos tütar Signe illustratsioonidega. Helja loomingu hulgast leiab kodumaa-, armastus- ja argiluulet, mõtisklusi elust ja kõigest, mis selle sees on.

21. oktoobril kell 15.00 kogunesime Taebla raamatukogus, et kuulata luuletusi autori ettekandes.

Tähekesetund: külas Ilona Martson

sept 13, 2016 | Taebla blogi

Ajakiri Täheke on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv lasteajakiri. Esimene Täheke ilmus juba jaanuaris 1960 ELKNÜ Keskkomitee ja ENSV Pioneeriorganisatsiooni Nõukogu häälekandjana. Ajakirja esimene peatoimetaja oli Holger Pukk, kunstiline toimetaja oli Ene Pikk. Esimest numbrit trükiti 40 000 eksemplari. Ajakirja esimese esikaane autoriks oli Asta Vender. Täheke sündis vanema venna – ajakirja Pioneer tiiva all ja kuni aastani 1977, tegi mõlemat ajakirja üks ja sama toimetus. Uus ajakiri sai lugejate hulgas kiiresti populaarseks ning kõige suuremad tiraaži numbrid on 1980. aastate lõpus ulatunud 80 000 eksemplarini.

Aja jooksul on Tähekeses astunud üles peaaegu kõik eesti lastekirjanikud ja illustraatorid. Omamoodi traditsiooniks kujunes, et enne uue raamatu ilmumist avaldati katkendid Tähekeses. Nii nägid just Tähekeses ilmavalgust Pille-Riin, Sipsik, Topi, Klaabu, onu Ööbik, Londiste, Kunksmoor, Naksitrallid ja veel paljud muud eesti lastekirjanduse klassikasse kuuluvad tegelased. Samuti avaldas Täheke esimest korda paljud luuletused, mis kuuluvad tänaseks meie lastekirjanduse kullafondi.

Väga populaarsed olid algusest peale ka Tähekese meisterdamise leheküljed ning muidugi rubriik «Teeme lahti postipauna», kus avaldati laste joonistusi, jutte ja luuletusi. Näiteks olid Tähekese noorteks autoriteks kuuekümnendatel aastatel Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Rein Raud, Meelis Milder ja Signe Kivi, seitsmekümnendatel aastatel Kati Murutar, Marika Korolev, Kärt Tomingas, Piret Raud ja Helar Osila, kaheksakümnendatel aastatel aga Kirke Kangro, Sven Mikser ja Jaak Mae.

Eesti Vabariigi ajal on Täheke säilitanud küll oma erilise formaadi ja traditsioonilised rubriigid, kuid üritab ajaga kaasas käia. Ajakiri kuulub sihtasutusele Kultuurileht koos Loomingu, Vikerkaare, Sirbi, Teater. Muusika. Kino ja teiste eesti kultuurile oluliste üllitistega, olles selles grupis kõige suurema tiraažiga väljaanne. Ajakirja peatoimetaja on Ilona Martson ja kunstiline toimetaja Priit Rea ning see on jätkuvalt suunatud 5-10 aasta vanusele eesti lapsele.

11. oktoobril tuleb Taebla raamatukogule külla Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. Sel puhul on raamatukogus väljapanek Tähekestest aastatest 1960 – 2016. Tule ja lehitse vanu ajakirjanumbreid, mida mäletad lapsepõlvest ning näita oma lapsele nii vanu kui värskeid Tähekesi.