Kas sinu või lähikonna kodustes albumites, kappides ja sahtlites leidub vanu fotosid ja karpe diapositiividega, millel jäädvustatud  Taebla piirkonna inimesi ja kohti? Kas usud, et need jäädvustused võivad olla väga oluline ühispärand ning koduloomaterjal. Kas usud, et perepiltidel, kohavaadetel, ühiste ettevõtmiste jäädvustustel, piltidel lastest, autodest ja õuedest, töötavatest või puhkavatest inimestest on palju kõnelda möödunud aegadest ja kommetest, moest ja eluviisist. Kas usud, et see millised me välja nägime, mida tegime ja kuidas elasime on huvitav järgnevatele põlvkondadele? Kogukonna fotopärand ning selle talletamine järeltulijatele on tähtis ja vajalik.   Ära lase vanu fotosid kaduvikku, vaid anna neile uus elu Taebla kogukonna Ajapaigas.

Võta meiega ühendust või too oma pildid raamatukokku, teeme koopiad ja originaalid tagastame! Kogume fotosid ja diapositiive igast ajastust kuni aastani 1990. Oodatud on pildid kohtadest, peredest, lastest, noortest, vanadest, tööst, sündmustest, kogunemistest jne.

Taebla raamatukogu, tel 47 96 591
Asta Kõlamets, tel 53950231

Taebla digitaalse fotopärimuse

„Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest“.

28. veebruaril kogunes Taebla raamatukogus esimest korda TaRa klubi – klubi, mille egiidi all alustasid raamatukogus põnevad kohtumised meie silmapaistvate kaaskodanikega kogu Eestist.

Klubi kohtumistekava aitab vabatahtlikuna kokku panna ja kohtumisi organiseerida Gennadi Vihman. Gennadi on Taebla elanik, Läänemaa tunnustatud vabatahtlik, kogenud kultuurikorraldaja ja reisijuht, kelle ideede varal, abil ja toel kujunev TaRa klubi kohtumiste hooaeg annab kindlasti põhjust meie tegemisi jälgida ning nii üksi kui kaaslase ja sõpradega kohale tulla.

Kliki, et vaadata teisi pilte

Tere tulemast klubisse ja raamatukokku!

Juba teist hooaega avaneb käsitööhuvilistel Taebla elanikel suurepärane võimalus koguneda raamatukokku, kus Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpetaja Epp Klimenko nõustab ja jagab ideid ning kogemusi.

Koguneme kolmapäeva õhtuti peale päevatööd. Joome teed, ajame juttu ja teeme näputööd. Ära jäta tulemata!

Kliki, et vaadata teisi pilte

Kliki, et vaadata teisi pilte

//embedr.flickr.com/assets/client-code.js

Kirjanike ringsõitudest mööda Eesti raamatukogusid on saanud traditsioon. Tänavuse tuuri raames külastavad 7. novembril Läänemaal Haapsalu ja Taebla raamatukogu kirjanikud Kalju Kruusa, Igor Kotjuh, Kaur Riismaa ja Carolina Pihelgas.

Kalju Kruusa on õppinud inglise filoloogiat, semiootikat ja romanistikat. Tema esimene luulekogu „Meeleolu“ ilmus 1999. aastal. Selles kogus ilmunud luuletused on meeleoluliselt täpsed, sündmuspaigaks on neis tavaliselt suvine aed mere ääres.

Teises luulekogus „Treffamisi“ (2014) liigub autor järjest argisemate olukordade ja sündmuste kirjeldamise suunas. Lisaks on Kruusal ilmunud luulekogud „Pilvedgi mindgi liigutavadgi“ (2008), „Tühhja“ (2010), „Äädikkärbsed“ (2015) ning „Ühe inimese elu“ (2017). Lisaks on ta tõlkinud luulet, proosat ja näidendeid jaapani, hiina, havai, itaalia, prantsuse, soome ja inglise keelest.

Kruusa on pälvinud Betti Alveri debüüdiauhinna (1999), Gustav Suitsu luulepreemia (2008) ning Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia (2011).

Igor Kotjuh kirjutab nii eesti kui ka vene keeles, emakeeleks on tal viimane. Kotjuhi luulet on tõlgitud eesti, soome, rootsi, norra, inglise, bulgaaria ja prantsuse keelde. Ta ise tõlgib eesti luulet esseistikat ja lastekirjandust vene keelde, samuti vene luulet ja esseistikat eesti keelte.
Kotjuhil on ilmunud kokku kolm luulekogu: „Teises keeles“ (2007), „Usaldusliin“ (2010) ning „Kuidas kujutada päeva“ (2015).

Aastal 2011 pälvis Kotjuh presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase eripreemia, 2014. aastal sai ta Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse luulepreemia ja 2015. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk. Samal aastal pälvis ta Tallinna raemedali.

Kaur Riismaa debüteeris 2011. aastal luulekoguga „Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd“. Aastal 2014 ilmunud luulekogude „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“ eest sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

Aastal 2015 ilmus seni luuletajana tuntud Riismaa esimene proosateos „Pimeda mehe aiad“, mis on impressionistlik vaade eludele ja hingedesse läbi klaaskuuli, mis kapriisselt värvib, suurendab ja mahendab vaatenurka.

Carolina Pihelgas on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantropoloogiat. Pihelgalt on ilmunud luulekogud „Sõrmemuster“ (2006), „Metsas algavad hääled“ (2010), „Õnnekangestus“ (2011) ja „Kiri kodust“ (2014).

Kirjanikud astuvad ülesse Taebla raamatukogus 7. novembril kell 13.00 ning Haapsalu raamatukogus kell 17.30.

Kirjandustuur on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Rahvusraamatukogu ettevõtmine, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele Eestis tegutsevaid kirjanikke ja nende loomingut. Igas maakonnas esinevad erinevad kirjanikud.

Liina Valdre
Peaspetsialist lugejakoolituse alal
Lääne maakonna keskraamatukogu
Tel 472 4492

2017. aasta veebruaris alustas Taebla raamatukogu kauaoodatud kolimist lasteaia teise tiiba uutesse ja remonditud ruumidesse.  Tähistamaks raamatukogu töömahuka kolimisprotsessi lõppu ning rõõmu uute ja avaramate ruumide üle, puhkuste ja õuesoleku aja läbi saamist ning uue õppimis- ja lugemishooaja algust, kutsus  Taebla raamatukogu augustikuu viimasel päeval oma lugejaid ja kõiki muid huvilisi kohtuma rahvakirjanik Andrus Kivirähkiga ning kuulama lõõtsamuusikat ansamblilt Väliharf.

Erilised külalised tõid raamatukokku üle 70 inimese, mistõttu liiguti sellise hulga inimeste jaoks kitsaks jäänud raamatukogust lasteaia suurde saali. Esmalt kuulati Marko Matvei juhitud vestlust rahvakirjanik Andrus Kivirähkiga, kes andis talle omases muhedas võtmes edasi oma mõtteid Eesti  elust ja  kirjandusest, tutvustas oma kirjanikutegemisi ja -harjumusi, päeva- ja töörütmi, rääkis sõpradest ja koerast, kirjutamisest lastele ja täiskasvanutele, eestlastele ja prantslastele, tööst ajalehes ja raadios jpm.

Peale kohtumist kirjanikuga ning enne kontserti söödi maitsvat Aliide šokolaaditorti ning üritus jätkus kaasakiskuva lõõtsamuusikakontserdiga ansamblilt Väliharf. Peaaegu läks tantsuks!

Ühe osaleja muljed said riimi:

Eile Taeblas külas käis

Andrus Kivirähk, nii näis

rääkis kõigest, mida teind,

plaane palju, soove häid,

huvitav see õhtu oli,

kook ja muusika veel tuli,

Väliharfi poisid need,

laulu üles võtsid veel,

suured tänud Teile ma

omalt poolt nüüd edastan.

L.J.

Raamatukogu tänab luuletuse autorit ja kõiki kohaletulnuid!

Loe ka ürituse kajastust Läänlase veebiväljaandes

Taebla raamatukogus on septembris ja oktoobris  võimalus tutvuda siitkandist pärit mehe Juho Kalbergi fotonäitusega “Vähepärased pildid ehk lugusid väljamõeldud Eestist”.  Nüüd Kalamaja elanik, disainer ja linnaaktivist Juho Kalberg on oma lapse- ja noorpõlve veetnud Nigulas ja Koelas ning käinud koolis Taeblas.

“Olen sündinud kesk Lääne-Eesti metsikut madalikku. Nimetatud madalik on kohati nii madal, et on esinenud olukordi, kus nende kohtade alla on tarvis olnud raamatud panna, et kõrgem oleks. Pärast seda pole enam nii madal olnud.” Juho Kalberg jäädvustab oma piltidel Eesti külainimesi ja nende erilisi ja salapäraseid lugusid ning elu. Nagu eesti lugude puhul kombeks, on käsikäes traagiline ja koomiline, ilus ja kole, rõõm ja äng, rahu ja raev…

Juho Kalberg pälvis mullu Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali  tegevuspreemia  – Ühiskondliku tegevuse eest Kalamaja avaliku linnaruumi nimel.

Näitusega soovime õnne 100-aastaseks saavale Eesti riigile.

Näitus on avatud 31. oktoobrini 2017

Sel kevadel ja suvel toimuvad Taebla raamatukogus koostöös Risti Käsitöömaja ning siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel, viiel korral indiaaniõhtud lapsele ja vanemale, kus kogunetakse üheskoos nokitsema ja tegema kunsti, joogatama, teed jooma, kuulama indiaanilugusid ja muusikat. Oodatud on vanemad koos parimas nokitsemiseas lastega (4-18). Tegevusi juhendavad Gea Grigorjev Haapsalu Viieristi kultuuriklubist ning näitleja ja laulja Loore Martma.

Esmaspäeval 20. märtsil ehk pööripäeval kell 17.00-18.30 on raamatukogus joogatund, kus kuulame Navajo indiaanlaste lugu ning tutvume indiaanlaste kevadise pööripäeva traditsioonidega; kehastume indiaanlasteks, kes valmistuvad kevade saabumise rituaaliks ning loome liivamaale.Lugusid jutustab ja juhendab Gea Grigorjev.

Esmaspäeval 24.aprillil  kell 17.30-19.00  meisterdame ja modelleerime savi ning teeme trükipakkudega kausse. Järgnevas joogatunnis saame kontakti eestimaiste ürgsete müütiliste olenditega ehk hingeloomadega ning teeme teeringi.

Esmaspäeval 08.05 kell 17.30-19.00  valame indiaanimotiivid kividele ehk teeme kivimaalimist. Järgneb joogatund. Joogatundi saadab lugu indiaanipoiss Tsakabešist, kes püüab päikest.

Esmaspäeval 22.05 koguneme puumaalimise töötuppa, millele järgneb joogatund. Lugusid jutustab ja juhendab Gea Grigorjev.

Esmaspäeval 12.06 viib indiaaniõhtu läbi Loore Martma, kellega koos meisterdame vihmapilli, räägime indiaaniloo ning musitseerime.

Üritused on tasuta. Projekti rahastab siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Tere tulemast raamatukokku!